• 2500,- sinnerlugu pisinermi nassiunnera akeqanngilaq• DK avataanit pisinermi moms akiliilernermi peerneqassaaq
• DK-mi pisiat apuunneqarnerat ullormiit ullormut• Kalaallit Nunaanni nunanilu allani pisiat apuunneqarneri ullut 2-5 sivisussuseqartarpoq
Taskit
Aningaasiviit
Allaffissornermut taskit
Pinnersaatinut taskit
Pooqattat mikisut
Taskit "Bæltetaske"
Taskit "Clutches"
Taskit "Weekend Taske"
Nammattagaq

Silarsuit assigiinngitsut marluk tamaasa pissarsiaqarfigikkit pooqattasillutillu amermik puisillu amianik sanaamik. Toqqagassat arlallit pigaagut, mikisut angisuullu puisip amianik allallit. Pooqattaatitta arlalippassuit qimerloornissaannut peqqutissaqarluarputit, pooqattamik tuimut akkiussinnaasumik ujarleruit, nalliuttorsiornermi atorsinnaasamik pooqattaaqqamik ujaasiguit, pooqattamik tigummivilimmik imaluunnit pooqattamik allarluinnarmik sisamaannik ujaasiguit.

Great Greenlandimit isumaqarpugt kikkut tamarmik nutaaliaasumik atorluarsinnaasumillu pooqattaqartariaqartut. Taamaattumik pooqattanik arnanut angutinullumi tulluartunik nioqqutissaateqarpugut, qalipaatit angissutsillu assigiinngitsorpassuit pigalutigit. Assersuutigalugu pooqattat tuimut akkiussinnaasut qimerloorsinnaavatit, imaluunniit allaffissornermi pooqattaq tulluartoq, qarasaasiat angallattakkat, oqarasuaat angallattagaq, pinnersaatit assigiinngitsorpassuillu allat imarisinnaallugit. Ullumikkut nutaaliaasunut malinnaagit; pitsaasumik puisip amianik pooqattasigit atukkersornerillu isikkorisannut pikkunarnerulersillugu.

Pooqattanut nutaaliaasunik ilusilersukkanik silarsuatsinnut tikilluarit. Eqqissiivillutit nioqqutissaaterpassuagut qimerluuataakkit. Kalaallit Nunaanniit Danskillu nunaanniit pooqattanik puisit amiinik sanaajusunik tuniniaasuullutalu tunisassiortuuvugut. Amermik pooqattamik peqarnissat kissaatigiuaannarsimasukku, taava massakkut niuerluarnissannut periarfissaqarluarputit. Tassami arnanut angutinuttaarlumi pooqattat assigiinngitsorpassuit kusanartut iluserittullu saqqummiullugillu ilusilersorsimavagut, atorluarneqarsinnaasut. Tamanna pillugu illerpiaq kissaatigisat malillugu pooqattaateqarnissaq qularinngilarput, suugaluarnersumulluunniit siunertamut atorfissaqartitsiguit.

Pooqattaatitta assigiinngitsut assigeequtigaat tamarmik ulluinnarni atorneqarsinnaallutillu unnussiuaarnerni qaaqqusaanermiluunniit aamma atorneqarsinnaagamik. Taamaasillutit pooqattamik tamatigoortumik nutaaliaasumillu aningaasaliinissarnut periarfissaqarluarputit. Puisip amia amerlugu ataqatigiisillugit iluatsitsiffiujuaannarpoq – pingaartumik pooqattat pitillugit. Ataqatigiissitsineq taanna pooqattaqarnerup silarsuaani  ilusilersuinermi nuannarineqarluartoq takuneqarsinnaavoq. Illit aamma isumaqaruit pooqattat puisit amiinik amminillu sanaajusut kusanarluinnartuusut, taava imminut iluatatsilaarnissannut periarfissillutit pisisinnaavutit. Pooqattat amernik meqqulualittallit danskit ullutsinni nutaaliaasunut aalajangiisartuini qaffasilluinnartumik inissisimapput.

Great Greenlandimi pooqattaatitta silarsuaani eqqissiivillutit qimerluaataarinissannut periarfissaqarputit. Pooqattaatigut kusanartunik atoruminartunillu ilusilersugaapput, kaasarfeqarlutik, singittartoqarlutik, naatiffeqarlutik il.il. Ilinnut tulluarluinnartunik, atorfissaqarluartunik- aamma kusagisannik nassaarsinnaaninnut periarfiissaqarluarpoq. Pooqattaq sorleq toqqassanerlugu ikiorneqarnissamik pisariaqartitsiguit, taava ilisimasalittut siunnersuutissaqarnissamut piareersimavugut. Taamaattumik attaviginissatsinnut tikilluaqqusaavutit.

Ullutsinni nutaalianut malinnaagit: Puisip amianik sanaamik pooqattamik pisigit isikkorisallu pikkunarsarnerullugu. Eqqaamallugu paarlaassinissamik kissaatit inussiarnersumik isumagisarpagut.